GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUSED

www.kristjanvelbri.com

2009-01-24T21:44:00.002+02:00

Nagu te ilmselt juba märgnud olete, siis ei ole ma oma keskkonnablogidesse tükk aega midagi kirjutanud. Põhjuseid on palju ning ma ei hakka neid siin lahkama kuid kõigil, kes soovivad minu artiklite ja arutlustega edaspidigi kursis olla, leiavad mu neilt kahelt lehelt:
Stuck on Wall Street (inglise keeles)
Ajugümnastika (eesti keeles)

Päästa planeet ja võida 500 000 eurot!

2008-07-14T13:52:00.003+03:00

Picnic Green Challenge paneb välja pool miljonit eurot keskkonnasõbraliku toote või teenuse teostamiseks. Märksõnadeks on keskkonnasõbralikuse kõrval disain ja mugavus. Vaata lähemalt siit. Eelmise aasta võitja kohta leiad info siit.

Globaalne soojenemine ohustab Antarktika mereelukaid

2008-02-17T01:24:00.002+02:00

Teadlaste sõnul on globaalse soojenemise jätkudes Antarktika mereelukad ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad.

Täisuudis BBC Newsi lehel.

Koguteos Läänemere kliimamuutustest

2008-01-29T12:37:00.000+02:00

Kersti Vähi, Tallinna Tehnikaülikool

Mõni päev tagasi esitles tunnustatud teaduskirjastus Springer-Verlag mahukat koguteost pealkirjaga Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin, mis annab ülevaate Läänemere regiooni kliima minevikust, olevikust ja tulevikust. Koguteose autoreid on rohkem kui 80, nad pärinevad 13 riigist ja nende seas on 12 eestlast. Koguteose aluseks on pikemaajaline uurimisprojekt BACC ( BALTEX Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin), mis teostus Läänemere eksperimendi BALTEX raames ja mille eesotsas olid Hans von Storch Saksamaalt ja Anders Omstedt Rootsist. Projekt on ühtlasi üheks tähtsamaks väljundiks üle 10 aasta kestnud Läänemere vee- ja energiavahetust uurivale programmile BALTEX, kus on aktiivselt osalenud Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadlased.

Tuvastati, et Läänemere vesikonna põhjaosas on temperatuur möödunud sajandi jooksul tõusnud 1° võrra, lõunaosas 0.7° võrra. Meteoroloogide, hüdroloogide, bioloogide ja okeanograafide ühistööna on püütud koostada kliima ja keskkonna muutuste stsenaariume Läänemere vesikonnas aastani 2100. Kui ei võeta tarvitusele kliima soojenemist pidurdavaid abinõusid, võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal aastaks 2100 tõusta 4-6°, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5°. Merevee temperatuuri tõus 2-4° võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni.

Maismaataimestik võib küll sooja aastaaja pikenemisel lopsakamalt kasvada, ent samal ajal kahjustuda suurema arvu putukate ja seente läbi. Läänemere jääkate võib väheneda 50-80% võrra, mis tuleb kasuks laevandusele, ent kahjuks jääd vajavatele loomadele. Sademete hulk võib talvel kasvada 25-45% võrra ja suvel mõnes piirkonnas väheneda 45% võrra. Siit pole raske ennustada suuremat põuaohtu Läänemere lõunakaldal.

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Ekspertkogu (IPCC) ennustab aastaks 2100 maailmamere taseme tõusu 20-60 cm. Seda modifitseerib Läänemerel maapinna kerkimine põhjaosas ja vajumine lõunaosas. Projekti on plaanis jätkata, sest kirjeldatud stsenaariumid on vaid võimalikud arengusuunad ja mitte mingil juhul konkreetsed ennustused. Uut hinnangut Läänemere kliima muutustele on oodata 5 aasta pärast

.Lisainfo: Professor Sirje Keevallik, TTÜ Meresüsteemide Instituut, BALTEXi teadusnõukogu liigeTelefon 620 4316, 520 6058.Teate edastasKersti Vähi, TTÜ pressitoimetajaTelefon 620 3615

Uudis pärineb Eesti Teadusinofsüsteemi veebilehelt.

Uudiseid laiast maailmast

2007-12-17T19:22:00.000+02:00

Ameerika Ühendriigid dikteerivad kliimakõneluste tingimusi

Meretaseme tõus veelgi kiirem

Arktika uued rekordid

Briti parlamendisaadikud tahavad uut kliimaga tegelevat asutust

2007-10-29T16:54:00.000+02:00

Suurbritannia parlamendi Alamkoja komitee sõnul on pärast kümmet aastat ebaõnnestunud katseid kliimamuutuste vastu võidelda vaja uut võimsat asutust, mis selle probleemiga tegeleks.

Aruandes ütles Keskkonna Auditi Komitee (he Environmental Audit Committee), et Briti valitsus ei ole ole ülesande kõrgusel. Komitee väljendas muret, et aastaks 2010 võib Suurbritannia CO2 emissioonide vähendamise plaanist kuni 20% maha jääda. See kahjustaks riigi rolli uue kliimaleppe vormistamisel, hoiatas komitee.

Komitee sõnul olid kliimamuutustega tegelevad valitsusasutused "segaduses" ning ei soodustanud efektiivseid meetmeid emissioonide vähendamisel. Eraldi toodi välja transpordipoliitika ja kiiresti suurenev autode omandus kui valitsusvaheliste osakondade suutmatus omavahel informatsiooni vahetada ja kliimapoliitikat suunata. Komitee pidas vajalikuks Kliimamuutuste ja Energia sekretariaadi loomist Kabinetikontori juurde (Cabinet Office - valitsust ja peaministrit nõustav valitsuse osa), mis juhiks valitsuste kliimapoliitikat. Komitee sõnul peaks valitsus vaatama, et nende tänane poliitika ei põhjustaks tulevikus emissioonide suurenemist .

BBC: MPs in call for new climate body

Veel uudistes: The New York Times: Climate Change Testimony Was Edited by White House

Nobeli rahupreemia läks Al Gore’ile

2007-10-12T15:36:00.000+03:00

Nobeli rahupreemia anti sel aastal kliimamuutuste alast teavitustööd tegevale endisele USA asepresidendile Al Gore’ile ning ÜRO valitsustevahelisele kliimamuutustega tegelevale ekspertkogule.

59-aastane Gore oli asepresident Bill Clintoni valitsuses ning on pärast seda pühendanud end keskkonnaalasele teavitustööle. Al Gore võttis osa dokumentaalfilmi „Ebamugav tõde” tegemisest, mis sai ka ihaldatud USA kinoakadeemia auhinna Oscari.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutustega tegelev kolleegium ühendab endas mitmeid maailma tipptasemel kliimateadlaseid.

Nobeli preemia komisjon ütles, et tahtis juhtida maailma tähelepanu ohule, mida kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Uudis DELFIst.

Mängeldes planeediga

2007-10-07T18:47:00.000+03:00

Tõlgitud ajakirja Economist 27. septembri numbrist.

Pea igal kliimateemalisel tippkohtumisel võite kindlad olla, et kuulete seal poliitikuid meile kinnitamas kui oluline on vältida planeedi ülekuumenemist. Samas on vaid mõni valitsus nõus selle probleemiga ise tegelema. Tavaliselt võib sellistest sõnavõttudest välja lugeda seda et terve maailm, peale sõnavõtjariigi enda muidugi, peab kiiresti midagi ette võtma.

Olgu. Pealegi, kõik riigid naudiksid stabiilset kliimat olenemata sellest kas nad ise aitasid seda stabiliseerida või mitte. Seega valitsus, mis suudab teisi riike panna oma kasvuhoonegaaside emissioonde vähendama naudib selle mõlemaid eeliseid - vältides sellega kaasnevaid kulutusi ning pääsedes ühtlasi katastroofist. Kõige ilmsemad bussijänesed on Austraalia ja Ameerika - ainsad rikkad riigid, kes ei ole nõustunud oma emissioone piirama. Kuid nad ei ole kaugeltki ainsad: enamik vaeseid riike ei ole nõus oma emissioone vähendama ning näitavad näpuga rikaste riikide peale.

Probleem seisneb aga selles, et kui kõik loodavad teiste riikide peale, siis tegelikult ei tee keegi midagi ja kokkuvõttes on olukord hullem, kui siis kui iga riik oleks oma osa teinud. Mänguteoreetikud nimetavad seda 'vangi dilemmaks'. Vangi dilemma seisneb selles, et vangi on sattunud kaks vangi keda süüdistatakse samas kuriteos. Vangid omavahel suhelda ei saa, sest nad on paigutatud eraldi kongidesse. Vangistajad üritavad vange üksteist sisse rääkima panna. Juhul kui kumbki vang koostööd ei tee, saavad mõlemad aasta aja pärast vabadusse; kuid kui üks neist on nõus koostööd tegema ja teine vaikib siis saab vaikija kümme aastat ja 'lobiseja' pääseb vabadusse. Kui mõlemad süüdistavad teineteist siis saab kumbki viis aastat vabadusekaotust.

Kui üks vangidest on plaaninud vaikida, siis on teise vangi loogiline valik ühe aasta säästmiseks oma kaaslane sisse rääkida. Kui üks neist on aga plaaninud teist vangi reeta, siis on teisel ikkagi mõistlikum esimene loosse sisse mätsida - nii peab ta kümne aasta asemel ainult viis aastat vanglas veetma. Teiste sõnadega - ratsionaalne inimene reedaks alati oma kaasvangi. Sel juhul veedaksid mõlemad vangid viis aastat vanglas, samas kui vaikides oleksid nad mõlemad pääsenud ühe aastaga. Pessimistid eeldavad, et rahvusvaheline reaktsioon kliimamuutustele jääbki vangi dilemma tasemele: ratsionaalsed liidrid väldivad alati probleemi eeldades, et teised kas lahendavad probleemi jäädes ise sealjuures 'bussijänesteks'; või siis keevad koos nendega samas potis edasi. Seega ähvardab maailma aeglane küpsemine mis sest, et globaalne koostöö suudaks probleemi lahendada.

Michael Liebreich uurimusfirmast New Energy Finance jõudis aga hoopis vastupidisele järeldusele. Tema sõnul muutub vangi dilemma dünaamika niipea, kui kõik osalejad saavad aru, et mängu mängitakse mitmeid kordi ja nad on aru saanud, et ka teised mängijad kasutavad sama tehnikat kui nemad (süüdistades kuriteos kõiki teisi peale enda). Sellisel juhul üritaksid osalejad koostööd tehes vältida järgmistes voorudes uuesti karistada saamist.

New Energy Finance viitab Robert Axelrodi uurimusele, mille kohaselt koosneb kõige edukam strateegia kolmest osast: esimeses raundis peaksid mängijad koostööd tegema; teises raundis peaksid koostööd teinud mängijad karistama reetureid ning kolmandas raundis võtma karistuse saanud reeturid endaga kampa. Sellise koostöö ja karistuse tsükli tulemusel ei jääks reeturid ringist välja ning probleem saaks lahenduse. Härra Liebreich usub, et selles näites peitub õppetund tippkohtumiste läbirääkijate tarvis. Kliimalepped ei ole ju ühekordsed asjad. Juba plaanib ÜRO koostada uut kliimalepet, mis paneks paika riikide tegevuse peale Kyoto protokolli aegumist 2012. aastal. Paljud kardavad selle ebaõnnestumist, kui just ei õnnestu laisklejaid kambaga liita. Uuringu kohaselt ei tohiks see aga ratsionaalseid riike heidutada - nemad jätkaksid emissioonide vähendamist samal ajal jänestele sanktsioone koostades.

Kyoto

Juba praegu olemasolev kliimalepe, Kyoto protokoll, sisaldab mõningaid selliseid elemente. Riigid kes ei suuda oma emissioonide vähendamise osas eesmärgini jõuda, peavad järgmises voorus puudujäägi tasa tegema. Kuid härra Liebreichi sõnul peaks see sisaldama ka sanktsioone mitteosalevate rikaste riikide suunal ning soodustama vaeseid riike, kes on siiani kõikidest kohustusetest vabastatud, kampa lööma. Selle asemel, et üritada koostada kõigile sobivat lepet peaksid entusiastlikumad riigid ise piirangutega edasi minema ning koostama projekti, millega teised riigid hiljem liituda saavad.

Härra Liebreichi sõnul tuleks kliimaleppeid tihemini üle vaadata, et mäng saaks kiiremini uuele raundile minna. Selle asemel, et kohustada riike vähendama emissioone viie aasta jooksul suures mahus, peaks tempo tõstmiseks eesmärgid olema väiksemad kuid see-eest iga-aastased. Nii saaksid koostööd tegevad mängijad selgemini sotti sellest, millised mängijad neid petta üritavad ja sellest tulenevalt neid karistada ja vahest järgmises raundis koostööd tegema panna.

Samas sisaldab see analoogia ka vigaseid. Päris maailmas suhtlevad riigid omavahel ning loovad liitusid, mid muudab veelgi mängu dünaamikat. Ning miski ei garanteeri, et valitsused ratsionaalselt ja järjepidevalt käituvad. Enamik analüütikuid arvavad siiski, et Ameerika kliimapoliitika muutub 2008. aastal koos presidendi vahetumisega. Ja enamike maailma riikide tahe seisab kinni globaalse soojenemise halbade tagajärgede taga. Kui olukord päris halvaks läheb liituvad hea õnne korral kõik mängijad mänguga.
Tõlgitud ajakirjast Economist: "Playing games with the planet"
27. september 2007

Anomaalia Lõunapooluse ümber.

2007-10-03T20:44:00.000+03:00

Globaalne soojenemine ei tähenda ainult soojemaid temperatuure. Globaalne soojenemine tekitab kliimamuutuseid, mille tagajärjed võivad olla hoopis ettearvamatud. Juba tükk aega on teatud, et Põhjapoolkeral on soojenemine intensiivsem kui Lõunapoolkeral. Augustis ja septembris võis uudistest sageli lugeda Arktika jääkilbi rekordilise kahanemise kohta. Otsekui nimme, on Lõunapoolkeral asuv Antarktika merejää saavutanud rekordilise pindala - 16,17 miljonit ruutkilomeetrit, eelmine rekord oli 16.03 miljonit ruutkilomeetrit. Nii Arktika kui ka Antarktika jääkilpide pindala on mõõdetud alates 1979. aastas, kui sai võimalikuks satelliitide abil täpsete mõõtmiste tegemine.

Cryosphere Today'st.

James Hansen politiseerib kliimateadust

2007-10-02T20:35:00.000+03:00

Columbia ülikoolis paiknev Goddard'i Kosmoseuuringute Instituut on NASA tähtsaim kliimat jälgiv agentuur. Selle juht, James Hansen viimasel ajal mitmest suunast kriitikatule all, ja seda õigustatult. Hansenile pannakse pahaks poliitikutele omast hädakisa tõstmist kliimaraportites ning intervjuudes. Teadlasena peaks Hansen jääma temale sobivatesse piiridesse ning hoiduma ennatlikest järeldustest ja väljaütlemistest. Tegelikkuses juhtunu on aga vastupidine.

Refereeritud DailyTech'ist.

Bushi kliimaplaan kriitikatule all

2007-10-01T11:32:00.000+03:00

Ameerika Ühendriikide presidendi plaan, mille kohaselt iga riik määraks oma kasvuhoonegaaside vähendamissihi ise, on suure kriitika osaks langenud. Miitingul osalenud delegaatide sõnul näitab see USA vastumeelsust kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel.

Washingtonis kõnelenud ametnikud ütlesid, et rahvusvahelised piirangud on ainuke moodus kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. Bush lisas ka, et piirangud ei tohiks kahjustada majandust ning, et USA ei nõustu kohustuslike piirangutega, vaid soovib need ise seada.

Bushi sõnul peaks iga riik ise otsustama milliseid meetmeid emissioonide vähendamiseks kasutada. Bushi sõnavõtud tekitasid aga meelehärmi mitmete välisministrite seas. Suurbritannia esindaja John Ashtoni sõnul tundub USA kliimamuutuste vastases võitluses isoleeritud olevat. Vabatahtlikud piirangud olid aga meeltmööda Hiinale ja Indiale.

Loe ka uudist BBCs.

Arktika jää sügavas kriisis.

2007-09-23T18:44:00.000+03:00

Arktika jääkilbi pindala sulas tänavu rekordiliselt väikeseks. Sulaperioodi viimasel päeval, 16. septembril oli jääkilbi pindala 4,13 miljonit km². Teadlased ootavad nüüd talve saabumist, et näha kui suures ulatuses Arktika jää taastuda suudab. Eelmine rekord saavutati 2005. aastal, mil jääkilbi pindala oli 5,32 miljonit km².

Tänu jää sulamisele on avatud ka Kanda põhjrannikut mööda kulgev laevatee. 2006. aastal teatasid USA teadlased, et Arktika võib aastaks 2040 täiesti jäävaba olla. Kuid nüüd kardetakse tagasisidemehhanismide mõju suurenemist, mille tagajärjel võib jää veel kiiremini ära kaduda. Kõige suurema mõjuga tagasisidemehhanism Arktikas on järgnev: jää, mis peegeldab tagasi ligi 90% sellele langevast valgusest, sulab soojenemise tagajärjel. Vesi, mis on tume neelab aga hoopis rohkem (ligi 90%) valgust ning soojendab veelgi vees hulpivat jääd. Selline mehhanism taastoodab enda tekitatud tagajärgi.

Uudis BBC's.

ELi kliimapoliitika liiga optimistlik

2007-09-18T20:34:00.000+03:00

Professor Martin Parry sõnul ei suuda EL ära hoida 2 kraadist globaalse temperatuuri tõusu. Professori sõnul on kliimamuutuste tagajärjed palju lähemal, kui enne osati arvata. Hinnanguliselt on need kuni mõnikümmend aastat lähemale nihkunud. Professor Parry on tuntud ka oma osalusega IPCC kliimaraportites.

Uudis BBC'st.

APECi kliimakõnelused lõppesid sümboolse kokkuleppega

2007-09-09T12:28:00.000+03:00

Nädala lõpupoole Sidneys toimunud Aasia ja Vaikse ookeani riikide vahelised kõnelused, kus osalesid ka teised riigid, jõuti kasvuhoonegaaside emissioonide piiramise osas kokkuleppele. Allakirjutanud 21 riigi seas on ka maailma suurimad kasvuhoonegaaside emiteerijad Hiina ja USA. Lepingu sisu on siiski väga õhuke - leping ei sisalda ühtegi konkreetset kava ega kohustusi, seega on sisuliselt tegemist sümboolse lepinguga.

Greenpeace'i ja ka osad meediaväljaanded on kirjeldanud seda, kui tähelepanu hajutamist. Sellised miitinguid on viimastel aastatel üha rohkem olnud, ja neid jätkub ka veel selle aasta sisse. Kokku on tuldud mitmeid kordi, kuid tegelike kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisteni ei ole veel jõutud. Alustetute lepingute ja tihedate miitingutega üritavad maailma suursaastajad ilmselt näidata, et probleemiga tegeletakse, paraku on tegelikkus vastupidine. Ameerika ja Hiina emissioonide suurenevad iga aasta ning lage ei paista ette tulevat.

Põhiuudis BBC's.

Arktika jää pindala rekordiliselt väike.

2007-08-12T12:57:00.000+03:00

Arktika jäämassi pindala on enne sulaperioodi lõppu rekordiliselt väike. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abil hakati Arktika jäämassi jälgime, ei ole Arktika jää pindala nii väike olnud. Tavaliselt on Arktika jäämassi pindala kõige väiksem septembri alguses, kui sulaperiood lõppema hakkab, kuid selleni on veel kuu aega, mis tähendab et Arktika jäämassi pindala väheneb veelgi.

Sula põhjustajaks on ekpertide sõnul erakordselt soojad suvekuu ning globaalne soojenemine. Rolli mängib ka põlemisprotsessides tekkiv tahm, mis ohuvooludega Arktika jäämassile jõuab. Tume tahm neelab rohkem soojust, kui valge lumi ning see kiirendab sulamisprotsessi.

Täisartikkel The New York Times'is

Euroopa kuumalainete küüsis

2007-08-05T13:28:00.000+03:00

Hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt on kuumalainete kestus Euroopast alates 1880. aastast kahekordistunud.
Uurijad leidsid ka, et erakordselt kuumade päevade esinemissagedus on kasvanud kolm korda. Nüüd kestab kuumalaine keskmiselt 3 päeva, mõni neist isegi 13 päeva. Kuid aastal 1880 oli kuumalaine kestus keskmiselt kaks korda väiksem - 1.5 päeva.
Autorite sõnul on 2003. aastale sarnanevate kuumalainete esinemine tulevikus üha tõenäolisem. 2003. aasta kuumalaines suri tuhandeid inimesi, kannatada sai keskkond ning Alpide liustikest sulas 10% ära.

Refereeritud BBC'st.

Globaalse soojenemise paradoks

2007-08-05T13:22:00.000+03:00

13. juuli The Sidney Morning Heraldi's kirjutab kliimateadlane Ben McNeil kuidas skeptikute film The Great Global Warming Swindle on aidanud kliimateadust finantseerida, kuigi tahtmatult. Film on skeptikute üritus lükata ümber üldlevinud arusaama kliimamuutuste põhjustajate kohta - nimelt väidetakse filmis, et inimesed ei ole globaalse soojenemise taga. Sellega on skeptikud aidanud kliimateadusse aga uut raha tuua, mis nende endi jalgealust veelgi õõnestab.

Refereeritud The Sidney Morning Herald'ist.

Harvard pakub uut kliimalepet

2007-08-02T17:29:00.000+03:00

Harvardi ülikool lubab 1,5 miljoni dollari eest koostada kliimaleppe, mis asendaks 2012. aastal aeguvat Kyoto protokolli. Eesmärk on koostada teaduslikult läbimõeldud pragmaatiline plaan, mis oleks ka majanduslikult ratsionaalne - kõike seda mida Kyoto protokoll osavõtjate sõnul ei ole. Koostööd tehakse ÜRO ja ELiga, kuid väga oluline on ka Harvardi enda õpilaste ja õppejõudude panus projekti.

Refereeritud blogist "Environmental and Urban Economics"
Originaalartikkel :Forget the "Kyoto Protocols" and Get Ready for the "Harvard Protocols" to Mitigate the Threat of Climate Change

Tarbijad ei usu firmade kliimalubadusi

2007-06-21T21:26:00.000+03:00

Üleeilne Guardian kirjutab, et üheksa klienti kümnest on skeptilised firmade kliimateemaliste sõnavõttude ja lubaduste suhtes. Üle 40% klientidest ei usalda firmade poolt tulevat informatsiooni globaalse soojenemise kohta ning üle 50% ei tea kas neid väiteid uskuda või mitte. Kuid samas usaldab ligi 60% neist inimestest teadlaste väljaütlemisi ja uurimusi.

Täispikk artikkel Guardian Unlimited'is.

Arktika kevad

2007-06-18T20:43:00.000+03:00

Kevad Arktikas algab nädalaid varem, kui kümme aastat tagasi, järeldub Taani uurijate rühme aruandest. (edasine artikkel inglise keeles, vaata vana postitust tõlgete kohta)

Ice in north-east Greenland is melting an average of 14.6 days earlier than in the mid-1990s, bringing forward the date plants flower and birds lay eggs.

The team warned that the observed changes could disrupt the region's ecosystems and food chain, affecting the long-term survival of some species.

The findings have been published in the journal Current Biology.

The scientists assessed how a range of species' behaviour was affected by the changing climate in Zackenberg, north-east Greenland, between 1996 and 2005.

Observation of 21 species - six plants, 12 arthropods and three birds - revealed that the organisms had brought forward their flowering, emergence or egg-laying in line with the earlier ice melt.

"We were particularly surprised to see the trends were so strong when considering that the entire summer is very short in the High Arctic - just three or four months from snowmelt to freeze-up," said co-author Toke Hoye, from the University of Aarhus.

"The real deciding factor is that each individual time series has a very close correlation, so it is not just that the average trend is very similar but each species is closely coupled (to the ice melt)."

Winner and losers

Dr Hoye suggested that the warming in the region, which was occurring at twice the rate of the global average, could affect the future stability of the region's ecosystem.
"There could be positive consequences in the short term, and potentially negative consequences in the long term.

"At first, this could be regarded as a positive result because it is extending the summer season, which is probably a factor in terms of organisms getting through their development.

"Over the long term, it is most likely to be the case that species from southern latitudes will be able to establish themselves (in the region) and increase competition for food."

Dr Hoye acknowledged that the 10-year period could be considered by some people as not long enough to reach these conclusions.

But he added the changes in behaviour had been observed in a large number of species, and that the findings were considered by independent reviewers who were satisfied by the consistency of the results.

"They had hoped for a longer time period, and we did too," he told BBC News.

"But until we have managed to gather another 10 years of data, it is relevant to make this point now."

He added that the findings, described as the first of their kind for the High Arctic, extended the global picture of changing behaviour among organisms.

In August, scientists from 17 nations examined 125,000 studies involving 561 species across Europe.

The researchers found a shift in the continent's seasons, with spring arriving an average of six to eight days earlier than it did 30 years ago.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6763511.stm

Kliimateemaline raamat Apollos

2007-06-17T20:16:00.000+03:00

Ühel päeval Viru tänava Tallinna Apollo raamatupoodi külastades avastasin, et seal müüakse Tim Flannery kliimateemalist raamatut "The Weather Makers". Raamat ei ole kuigi raskes keeles ning maksab 139 krooni kui mu mälu ei peta. Soovitan seda kõigile, kes kliimamuutuste vastu suuremat huvi tunnevad.

2007-06-07T21:36:00.000+03:00

Solar shield could be quick fix for global warming

NASA Chief's Global Warming Remarks Called 'Naive'

UN warning over global ice loss

CO2 rising three times faster than expected

China unveild climate plan

Suveaejale üleminek.

2007-06-07T21:23:00.000+03:00

Ka minu jaoks on suvi kätte jõudnud, mis tähendab teile - lugejad - seda, et ma ei tõlgi artikleid enam eesti keelde ning lisan neid harvemini, kui varem. Sügisel vaatan, kuidas ajaga on, midagi lubada praegu ei julge.

Head suve!
Kristjan.

USA on G8 kliimaettepanekute vastu

2007-05-28T20:41:00.000+03:00

Vabandan, et uudis tõlgitud ei ole. Kooli kõrvalt kõike ka ei jõua. Edastan siis vähemalt uudise inglise keeles.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6694227.stm

ÜRO kliimakõnelused surnud punktis

2007-05-20T21:10:00.000+03:00

Kliimamuutuste arutamisel ÜRO konverentsil on jõutud surnud punkti.

Kõneluste eesmärk oli sillutada teed kliimateemalisele tippkohtumisele Balis detsembris, kus tähelepanu on suunatud Kyoto protokolli edasiviimisele. Kõneluste käigus tahetakse jõuda globaalsele kokkulepele süsninikdioksiidi emissioonide vähendamise osas. Ameerika Ühendriigid teatasid, et nemad tippkohtumises ei osale.

Kyoto protokoll seob 35 riiki, esimese emissioonide vähendamise faasi tähtaeg on 2012. Balis toimuvate kõneluste eesmärgiks saab olema aga kõrvalejäänud riikide kaasamine protokolli. Nende hulka kuuluvad USA, Hiina, Brasiilia ning India. Ekspertide sõnul on kõneluste toimumine elulise tähtsusega, sest uue kokkuleppe saavutamiseks, mis asendaks Kyoto protokolli, kulub aastaid.

Dr Harlan Watson, USA pealäbirääkija ütles BBC'le "Ma arvan et asjad liiguvad, kuid ma ei tahaks tekitada lootusi uute läbirääkimiste pidamise suhtes."
"Ma lihtsalt arvan, et seda ei juhtu. Me arvame, et aeg ei ole selle jaoks õige."
WWF kritiseeris miitingut öeldes, et kõnelused liiguvad "liustikukiirusel" (liustiku liikumise kiirus maapinna suhtes, inimsilmale mõõtmatu kiirus - toim.), ning et niimoodi ei suudeta kliimamuutusi aeglustada.

Artikkel BBC'st.

Climate change: A guide for the perplexed

2007-05-18T12:26:00.001+03:00

Just selline pealkiri on Nature magazine'i selle kuu rohkete viidetega artikkel, mis selgitab kliimamuutuseid. Ajakirjas käsitletakse 26'te kõige levinumat kliimamüüti, ning antakse neile selgitus.

Link.

Polaarookeni süsihappegaasi lahustuvus langenud

2007-05-18T11:53:00.000+03:00

Üks Maa kõige tähtsamaid süsihappegaasi absorbeerijaid ei suuda enam oodatud koguseid CO2'te omandada.

Antarktika Lõuna Ookeani süsiniku reservuaari võimetus endise tempoga süsihappegaasi haarata võib tulevikus kaasa tuua oodatust suuremat CO2'e konsentratsiooni atmosfääris. Süsiniku "reservuaarid" on olulised, sest nad omandavad suure hulga atmosfääris olevast CO2'est, aidates globaalset soojenemist aeglustada.

Rahvusvahelise tiimi poolt läbi viidud uurimus avaldati Science'is. Kliimateadlased on seda nähtust ette ennustanud, kui keegi ei osanud arvata, et see nii vara võib aset leida - see on lausa 40 aastat graafikust ees.

Seda avastust võetakse arvesse ka IPCC järgmise aruande koostamisel. Kogu tekkinud CO2'est jääb ainult pool atmosfääri, ülejäänud pool omandavad endasse "süsinikuhoidlad" (carbon sink). Kaks suurimat süsinikuhoidlat on ookeanid ja maapinna biosfäär (süsinikuhoidla all mõeldakse organisme ja aineid, mis omastavad CO2'te. Sinna alla kuuluvad näiteks metsad, mis omandavad seda fotosünteesi läbi; ookeanid, kus see imendub jne. - toim.). Nad on suuruselt võrdses ning mõlemad omastavad ligi veerandi tekkinud süsihappegaasist. Lõuna ookeani osaks arvatakse olevat 15% kogu "süsinikuhoidlast".

Lugu jätkub BBC's.

Ka Amazoni vihmametsades on CO2'e imendumine aeglustunud. (2004, BBC)

IPCC: kliimamuutusi annab ohjeldada

2007-05-05T13:24:00.000+03:00

Kasvuhoonegaaside kasvu atmosfääris annab ohjeldada mõistliku hinnaga. Sellisele järeldusele jõudsid eksperdid Bangkokis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil.
Taastuvenergia edendamine, lageraiete vähendamine ning energia efektiivsuse suurendamine suudavad kõik aidata. See on sellel aastal IPCC kolmas aruanne, mis keskendub erinevate poliitikate kuludele ning kasudele. IPCC eesistuja Rajenda Pacharui ütles, et aruanne oli "rabav".
"Inimühiskond tervikuna peab hakkama muutuma oma tarbimisharjumusi," ütles ta reporteritele Tai pealinnas toimunud konverentsil. Selleks, et vältida suuri kliimamuutusi, peaksid globaalsed emissioonid saavutama tipu ning seejärel langema hakkama järgmise ühe-kahe kümnendi jooksul.
IPCC on see aasta juba kaks aruannet avaldanud, mis on mõlemad osad terviklikust aruandest (tegeledes vastavalt kliimamuutuste teaduse ja potensiaalsete mõjudega) , mis avaldati neljandat korda alates 1990-ndast aastast.

Jätkuv kasv

Kasvuhoonegaaside emissioonide on alates 1970-ndatest kasvanud 70%, ning kasvad tavapäraste (ehk "business as usual") eluviiside jätkamisega 25% kuni 90% järgmise 25 aasta jooksul. Põhiliselt tuleks kasvuhoonegaase juurde fossiilkütuste kasutamise laienemisega.
"Kui me jätkame seda, mida me praegu teeme, siis me oleme suures jamas," täheldas Ogunlade Davidson, üks aruande seenior autor. Nädala alguses ürtias Hiina mitmel korral aruande visandteksti mahendada, ütlesid delegaadid. Hiina ei soovinud aruandes näha stsenaariume, mis võiks ohustada Hiina lühiajalist majanduskasvu. Hiljem saavutas Hiina teistega konsensuse ning loobus oma nõuetest.

Aruanne hindab võimalikke kulusid kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamisel globaalsel skaalal mitme erineva stsenaariumi alusel. Stabilisatsioon mõistliku hinnaga on võimalik, järeldub aruandes, kommenteerides seda :"On olemas arvestatav majanduslik potensiaal vähendamaks kasvuhoonegaase järgnevate kümnendite jooksul." Kõige teravama kärpe korral, mis hoiaks kasvuhoonegaaside konsentratsiooni 445 ppm (ppm - parts per million - osakest miljoni kohta) ja 535 ppm vahel ,süsihappegaasiga võrdsustades (CO2 ei ole ainuke kasvuhoonegaas, ning vahel võrdsustatakse nad teiste kasvuhoonegaasidega vastavalt nende omadustele, kui mõni gaas on tugevama kasvuhooneefektiga, siis võib ta olla võrdeline mitme CO2 osakesega atmosfääris - toim. ), võiksid aastaks 2030 kulud küündida kuni kolme protsendini globaalsest SKP-st, samas väiksemad kärped võivad majanduskasvu isegi kiirendada.

Praegu on kasvuhoonegaaside konsentratsioon atmosfääris võrdeline umbes 425-le süsihappegaasi osakesele miljoni kohta. Antud konsentratsioonide tagajärgede hindamine ei ole täpne teadus, kuid mitmed uurijad usuvad, et konsentratsiooni hoidmine 450-st CO2e-st allpool on vajalik, et vältida hoida globaalse temperatuuri kasvu üle 2 C, seeläbi vältides suuri tagajärgi. IPCC sõnul tõuseks temperatuur 445ppm ja 490ppm vahel 2.0-2.8 C. Euroopa Liidu poliitika kohaselt tuleb vältida temperatuuritõusu üle kahe kraadi piiri. "

Lugu jätkub BBC's

Kliimaküsimus lõhestas ÜRO julgeolekunõukogu

2007-04-18T19:17:00.000+03:00

Uudis Delfist
ÜRO julgeolekunõukogu pidas oma esimese kliimamuutusteteemalise debati, kus mõned liikmed väitsid, et see ei ole taoliste diskussioonide jaoks sobiv koht.
Briti välisminister Margaret Beckett õigustas väitlust, seostades teemat julgeolekuga, kirjutab BBC.Kuid Venemaa ja Hiina on öelnud, et 15-liikmeline rahvusvahelise julgeoleku üle valvet pidav nõukogu ei ole õige koht kliimamuutuste üle vaidlemiseks.Debati algatas julgeolekunõukogu praegune eesistujamaa Inglismaa.Pr Beckett ütles, et ebastabiilne kliima võib viia maailma konfliktini.
Diskussioonil võttis sõna 55 liikmesriiki, kuid tulemuseks ei olnud mingit resolutsiooni või avaldust.„Meie vastutusalaks selles nõukogus on tagada rahvusvaheliselt rahu ja julgeolekut, sealhulgas vältida konflikte,” ütles Beckett.Hiina saadik Liu Zhenmin sõnas aga, et nõukogul ei ole „professionaalselt pädev kliimamuutuste küsimusega tegelema”.Samas toetasid brittide initsiatiivi Panama, Peruu ja mitmete väikeste saarte esindajad.
Britid lasi ringlema dokumendi millel selgitataks diskussiooni vajalikkust.Selles hoiatatakse „suurte maismaamuutuste eest sellel sajandil”, mis põhjustavad piiritülisid ja mereteemalisi vaidlusi.Umbes 200 miljonit inimest võivad sajandi keskpaigaks ümber paikneda ja „märkimisväärset osa maailmast ähvardab risk muutuda elamiskõlbmatuks merevee tõusu tõttu”.Konflikte võib puhkeda „energiavarude nappuse, sellega seotud julgeolekuküsimuste pärast ning ka seetõttu, millist rolli hakkavad ressursid mängima siis, kui konflikt on juba puhkenud”, väidab dokument.

Lumikattega metsad kiirendavad soojenemist

2007-04-10T08:30:00.000+03:00

BBC´s täna avaldatud artikkel heidab valgust puude istutamise mõttekusele põhjapoolsematel aladel. Puude istutamine lumistele aladele võib globaalset soojenemist kiirendada, sest valgus, mis muidu lume pealt ära peegelduks, imendub tumedates puudes. Ühendriikide ajakirjas Proceeding of the National Academy of Sciences (rahvusliku teaduste akadeemia menetlus - toim.) avaldatud aruanne väidab, et Euroopa, Siberi ning Kanada männimetsad võivad globaalsele soojenemisele kaasa aidata. Ainult troopilised metsad jahutavad Maad omandades süsihappegaasi ning tekitades pilvesid, seisab aruandes. Kuid aruande autorid rõhutavad, et nad ei propageeri puude maha raiumist. Nende sõnul on metsad väärtuslik ressurss ning nad on elulise tähtsusega looduslikule mitmekesisusele, olles koduks loomadele ja taimedele.

Elav diskussioon

Teadlased on ammu väitnud, et metsade istutamine ning säilitamine aitab globaalset soojenemist leevendada, sest puud omandavad atmosfäärist süsihappegaasi ning muudavad selle hapnikuks. (Siinkohal tuleks mainida, et ligi 70% hapnikust toodavad ookeanis elavad vetikad ning puude osa hapniku tootmisel on väike. - toim.) Puud omandavad ka vett pinnasest, mis hiljem lehtedest aurustub aidates kaasa pilvede tekkimisele, mis kaitseb Maad (liigse - toim.) päikesevalguse eest. Kuid aruande tulemused, mida arutati enne avaldamist eelmisel aasta Ameerika Geofüüsikute Liidu miitingul, vihjavad, et valimatult puude istutamine võin olla hoopis vastupidiste mõjudega.

"Meie uus uurimus näitab, et ainult troopilised metsad on tugevalt kasulikud globaalse soojenemise aeglustamises" ütles Govindasamy Bala Lawrence Livermore´i Rahvuslikust Laboratooriumist. Maa jahedamatel aladel aitab metskate salvestada lumelt peegeldunud päikesevalgust ning see "tühistab või isegi ületab" metsa jahutuseffekti, ütles Hr. Bala AFP uudisteagentuurile. Ken Calderia Carnegie Instituudist, üks aruande autoritest, ütles et, "aruande kohaselt on troopiliste metsade säilitamine ja taastamine palju tähtsam, kui senimaani arvatud."

Kuid ta ütles Associated Press´i pressiagentuurile, et teda teeb murelikuks see, et "aruande järeldusi võidakse kasutada metsade mahavõtmisel, ettekäändega keskkonna päästmine".

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6540119.stm

Tõsistele huvilistele...

2007-04-06T16:43:00.000+03:00

Hardcore globaalse soojenemine huvilistele on mul pakkuda carbon trade watchi poolt avaldatud raport, mis räägib süsinikdioksiidi offset projektide varjukülgedest. Raport võrdleb neid programme keskaegsete indulgentsidega, mis on päris tabav. Raport on inglise keeles.

Huvitavaid lõike:
“Offsetting is a dangerous delaying technique because it helps us avoid tackling
the task,” reported Kevin Anderson, a scientist with the Tyndall Centre for Climate
Change Research. “It helps us sleep well at night when we shouldn’t sleep well
at night. If we had gone to the limit of what we can do in our own lives then I could
see it would be a route to go down, but we’ve not even started to make changes
to our behaviour. I’m sure the people attending the G8 summit didn’t need a separate
limo and Merc each to pick them up. But to then claim that the problem is
dealt with by planting a couple of trees or whatever is worrying”.4

However, the EU is keen to overturn the ban that has so far
kept sinks credits out of the European Emissions Trading Scheme, and there
are moves afoot to change the rules in order to allow already existing forests
to generate official Kyoto credits. Pressure is also being applied in the official
negotiations for trees that have been genetically modified to absorb more CO2
to receive more credits under the Kyoto Protocol.

ÜRO kinnitas vaidlusi põhjustanud kliimamuutuste aruande

2007-04-05T19:55:00.000+03:00

ÜRO kliimapaneel kinnitas lõppdokumendi, mis kujunes seni tõsiseimaks hoiatuseks kliimamuutuste kohta, ehkki riikide vaidlused viisid mitme hoiatuse leevendamiseni.
Liikide väljasuremist puudutava osa esialgne versioon hoiatas 20-30 protsendi liikide "kõrge" väljasuremisohu eest, kui maailma keskmine temperatuur tõuseb rohkem kui 1.5-2.5 kraadi võrra, kuid lõplikus versioonis räägitakse 20-30 protsendist "seni hinnatud" liikidest, kes on eespool mainitud tingimustel "tõenäoliselt suuremas väljasuremisohus," vahendas Reuters.

Mõnede allikate andmeil nõudsid USA, Hiina ja Saudi Araabia ka Maailmapanga endise peaanalüütiku Nicolas Sterni mullusele aruandele viitavate klauslite väljajätmist lõppdokumendist. Sterni aruande põhijäreldus oli, et majanduslikult on märksa mõttekam tegelda praegu kliimamuutuste ennetamisega, kui pärast võidelda nende tagajärgedega.

Samas on mõningaid teksti osi ka karmimaks muudetud, näiteks on lisatud hoiatus, et mõnedel Aafrika riikidel tuleb kulutada 5-10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), et kohaneda kliimamuutustega.

Aruanne hoiatab veepuuduse suurenemise eest, mis mõjutab miljardeid inimesi, ennustab liikide väljasuremist ja ookeanitaseme tõusu, mis võib jätkuda sajandeid. Aruande kinnitusel on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine suure tõenäoususega kliimamuutuste peapõhjuseks.

Aruande viimistlemisega tegelesid enam kui saja riigi ilmastikuteadlased ja valitsuste esindajad. 21-leheküljeline kokkuvõte peaks saama reaalse kliimapoliitika kujundamise aluseks.

Ott Ummelas, etv24 06/04/2007
Uudis greengate´ist

Kasvuhoonegaasid alandavad ookenide pH-taset

2007-04-05T19:24:00.000+03:00

Tegu on suhteliselt vana artikliga, mis avaldati 2005. aasta 30. juunil Briti Royal Society (briti kõrgeim teadusasutus) poolt, kuid see väärib äratõlkimist/mainimist ka tänasel päeval.

Inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud CO2 on muutunud ohtlikuks maailma ookeanidele - vees lahustunud CO2 muudab tasapisi ookeane happelisemaks (alandab pH-taset). Mõõtmised kinnitavad seda - viimase 200 aasta jooksul on maailmamere pH-tase alanenud 0.1 punkti ning võib langeda veel lisaks 0.5 punkti aastaks 2100. Selline pH-tase on madalaim sadade milleeniumite jooksul olles samal ajal ilmselt 100 korda kiireim pH-taseme muutus selle ajaperioodi jooksul.

Selle mõju on suurem mõnes piirkonnas ning väiksem teistes, kuid kõige suuremat kahju tekitab see korallriffidele ning lõunapoolsetele ookenidele. Hapestumise mõju mereorganismidele ning ökosüsteemidele on palju ebakindlam. Me (British Royal Society - toim.) kutsume üles rahvusvaheliseks uurimustööks sellel vähetuntud uurimisalal. Me soovitame võtta kasutusele meetmed globaalsete antropogeensete CO2 emissioonide vähendamiseks, et vältida maailmamere pöördumatu hapestumise kahju riski.

http://www.royalsoc.ac.uk/document.asp?id=3249

Avatud küsimustele globaalse soojenemise kohta

2007-04-05T19:04:00.000+03:00

Kui kellelgi on küsimusi globaalse soojenemise/kliimamuutuste kohta ja sooviks eestikeelset vastust siis palun, ainult küsige! Ma vastan meeleldi. Postitage küsimused siia kommentaarina, lisage nad silmaringi foorumisse vastavasse teemasse või saatke mulle meili peale.

Kristjan Velbri.

Meteoroloogid hoiatavad tuleviku eest.

2007-04-05T15:52:00.000+03:00

Samal ajal, kui maailma keskmine temperatuur suureneb, võivad kliimamuutused kaasa tuua ka rohkem lund, kõvemat vihma või kuumalaineid, väidavad teadlased. Üheksast riigist kogutud andmete abil ennustas arvutimudel, et ekstreemsed kliimanähtused mõjutavad tulevikus igat maailma riiki.
Video.

2007-04-05T15:48:00.000+03:00

Oeh! Edastan Teile, lugejad, oma vabandused lugude ja uudiste puudumise tõttu. Vahepeal oli raske vaheaeg ning ma pidasin oma sünnipäeva ning seejärel olin ma kooliga UNESCO reisil Kiievisse, kus said kokku erinevad sõpruskoolid ning arutleti jätkusuutliku arengut üle UNESCO maailmapärandi paikades (iga kool esindas enda läheduses paiknevat World Heritage Site-i, meil oli siis Tallinna vanalinn). Nii pea, kui mul jälle aega tekib hakkan ma siia ka üht teist pikemat tõlkima. Senikaua edastan Teile uudiseid.

Küsimused ja kommentaarid on alati teretulnud!
Kristjan.

"Sündinud selleks, et surra"

2007-03-13T20:32:00.000+02:00

Just sellise pealkirjaga alustas inglise ajaleht The Independent oma 8.ndal märtsil avaldatud artiklit loomade enneaegse poegimise kohta. Nimelt on mitmed linnud, putukad, roomajad ja imetajad hakanud erakordselt soojade talveolude tõttu varem poegima. Juba teist talve järjest on talved pea olematud. Öökülma kätte sattunud noored organismid on aga liiga nõrgad, et sellele vastu pidada. Külm ilm kas tapab noored isendid, või sunnib neid talveunne vajuma, millest nad oma väikeste rasvareservide tõttu enam ei ärka. Täisartikkel siin.

Reisides sattusin ka korraks Inglismaale, kus juba veebruari lõpus õitsesid kirsid ning näha oli kevadlilli. Londonis oli muru juba roheline, kuid puudel veel lehti ei olnud. Sooja oli umbes 5 kraadi. Isegi Eestis on praegu ilm liiga soe.

Puhkus..

2007-03-10T20:00:00.000+02:00

Tere lugejad!
Ma vabandan, et ma ei ole vahepeal uudiseid lisanud. Ma olin nimelt puhkusel ning blogi pidamine oli sel ajal muidugi minu jaoks ebaoluline. Kindlasti on vahepeal mingi areng toimunud ning ma loodan, et järgmine nädal olen juba uute uudistega tagasi.

Kristjan.

Euroopa Liit jõudis kasvuhoonegaaside emissioonide osas kokkuleppele.

2007-02-20T22:04:00.000+02:00

Euroopa Liidu keskkonnaministrid nõustusid põhimõtteliselt vähendama kasvuhoonegaaside emissioone 20% võrra aastaks 2020, võrreldes 1990nda aastaga. Ettepanekuid, mida Euroopa Komisjon jaanuaris mainis nähakse võtmeteguritena ohjeldamaks kliimamuutuseid. Kuid EL peab otsustama, kuidas neid kärpeid ellu viia, tehes ka ruumi võimalikeks kompromissideks liikmesriikidega, kes on vähendamissihtide vastu. Ungari ning Poola öeldakse olevat nende kärbete vastu. Ka Soome olevat avaldanud oma vastuolekut Komisjoni sihtmärkide suhtes. Kuid samas ütles Saksamaa keskkonnaminister Sigmar Gabriel, et Saksamaa on nõus neid sihte ületama, vähendades emissioone 40% võrra.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6377983.stm

"Nüüd või mitte kunagi"

2007-02-20T20:27:00.000+02:00

Kõik ELi liikmed peavad toetama kahjulike emissioonide vähendamist 30% võrra aastaks 2020, et mitte ohustada globaalseid kliimamuutuste vastaseid ettevõtmisi, hoiatavad ministrid. Selle ettepanekuga tulid välja Suurbritannia Keskkonnaminister David Miliband ning tema kolleegid Hispaaniast ja Sloveeniast. Tegevusetus muudaks suurte riikide nagu USA ja Hiina nõustumise kasvuhoonegaaside stabiliseerimisega ohustatuks. ELi keskkonnaministrid arutavad seda ettepanekut teisipäevasel (täna - toim.) miitingul. Artiklis BBC News´i veebilehele ütlesid ministrid, et me kõik teame, et Kyoto protokoll ei lähe piisavalt kaugele.
"Kui me tahame vältida kliimamuutuste ohtlikke tagajärgi... siis EL peab võtma liidrikoha edaspidises tegutsemises."

Nad kutsusid üles kõiki liikmeid toetama Euroopa Komisjoni strateegilises energiaülevaates välja toodud ettepanekuid. Jaanuaris avalikustatud ülevaade kutsus üles rahvusvahelist pühendumist kasvuhoonegaaside vähendamiseks arenguriikides 30% võrra aastaks 2020. EK Keskkonna erivolinik Stavros Dimas ülevaate esitamisel: "Ma soovitan tungivalt ülejäänud arenenud maailmal meie eeskuju järgida - järgida meie vähendusi ning kiirendada progressi rahvusvahelise globaalsete emissioonide vähendamise leppega."

Rahvusvahelised läbirääkimised Kyoto protokolli asendava uue leppe raamistiku üle ei ole suutnud üksmeelt leida. Mitmed riigid on avaldanud oma kahtlust rahvuslike emissioonilimiitide seadmise üle. Oma artiklis ütlesid David Miliband, Cristina Narbona ja Janez Podobnik, et ELil lasub vastutus näidata üles pühendumust: "Ilma sellise pühenduseta libiseb globaalne lepe meie haardest üha kaugemale. Võimaluste aken sulgub kiiresti ning tugev ELi hääl on vajalik andmaks kiirenduse ÜRO diskussiooniks efektiivsete meetmete rakendamise üle." Ettepanekut arutatakse Brüsselis teisipäeval.(täna - toim.)

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6369171.stm

NASA hoiatab põudade eest.

2007-02-18T16:56:00.000+02:00

NASA teadlaste läbi viidud uurimustöö tulemused viitavad soojemale ning põuarohkemale tulevikule mõningates maailmaosades, sealhulgas Edela - USAs. NASA Goddard´i Kosmoseuuringute Instituudi teadlase Drew Shindell sõnul on uurimustöö kohaselt kasvuhoonegaasidel ning pikemaajalistel muutustel Päikese aktiivsuses suur mõju kliimale.

"On tõendeid, et vihmasademete mustrid võivad juba praegu muutunud olla," Shindell lisas. "Suur osa Vahemere, Põhja - Aafrika ning Lähis - Ida aladest muutuvad kiirsti kuivemaks. Kui see trend ootuspärasel jätkub, siis näeme me tagajärgi mõne kümnendi jooksul. Need muutused võivad tekitada tõsiseid veetarne probleeme suurele osale populatsioonist."

NASA kliimamudel järgi tõstis päikesehulga suurenemine Maa pinnatemperatuuri ning mõjutas atmosfääri niiskust ning selle ringlemist. Need muutused viisid tõsiste põudadeni, mida võib näha paleoklimaatilistel kirjetel. Sama mudel näitas, et kasvuhoonefektil on sama mõju atmosfäärile, ennustades tulevikus kuivemaid tingumusi subtroopikas. Sademed võivad väheneda niigi vihamvaesetes piirkondades: Edela - USAs, Mehhikos, Põhja - Aafrika osades, Lähis - Idas ning Austraalias. Sealjuures võivad sademed sageneda Vaikse Ookeani läänepiirkonnas ning paljudes ekvatoriaalsetes piirkondades Kagu - Aasias.

Link uudisele originaalis.

Väävelkate ümber Maa?

2007-02-17T15:40:00.000+02:00

Esmaspäeval BBCs esilinastuvas saates pakutakse viis võimalust maailma päästmiseks ning üheks neist on Maa ümber tehisliku väävelpilve tekitamine.

1995. aastal sai professor Paul Crutzen Nobeli auhinna oma uurimustöö eest osoonikihi kallal - ta aitas aru saada, kuidas see tekib ning hävib. Osalt tänu tema tööle keelasid maailma valitsused osoonikihti hävitavate CFC´de kasutamise külmikutes ning aerosoolides. Nüüd on keemiaprofessoril lahendus globaalse soojenemise leevendamiseks. Ta usub, et väävliosakesed, sarnased nendele, mis vulkaanipurske ajal õhku paiskuvad, võivad toimida looduslike jahutusvahenditena luues "teki" ümber Maa, mis takistab päikesevalguse jõudmist Maale.
1991. aastal oli Kagu - Aasias ulatuslik maavärin. Mount Pinatubo paiskas stratosfääri ligi 10 miljonit tonni väävlit. Teadlased nagu professor Crutzen mõõtsid stratosfääri paisatud väävli hulka ning jälgisid aja jooksul aset leidvaid muutusi. Crutzeni sõnul oli aasta pärast vulkaanipurset väävel stratosfääris suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Kaks aastat pärast Pinatubo purskamist oli Maa keskmine temperatuur langenud 0,6 C. Pinatubo paiknemine ekvaatori lähedal aitas paremini aru saada, kuidas stratosfääris leiduv väävel võib globaalset soojenemist peatada. Kuid professor Crutzen ei taha järgmist vulkaani ootama jääda. Ta tahab, et inimene matkiks vulkaane, ehitades sadu väävliga täidetud rakette, mis tuleks stratosfääri lennutada. Tema visiooni järgi tuleks jahutava teki loomiseks stratosfääri lennutada miljon tonni väävlit.

Happevihmad
Madalamal Maa atmosfääris tekitab väävel paksu pahandust. Töösturevolutsiooni algusest on inimene atmosfääri paisanud miljoneid tonne väävlit. 1950.ndate aastate paiku tapsid väävli põhjustatud hingamisteede haigused üle maailma tuhandeid inimesi. Väävel tekitas ka happevihma ja mõjus hävitavalt taimedele ning loomadele. Sellega võitlemiseks võeti kasutusele filtrid, mis vähendasid väävli emissioone. Keemiaprofessori sõnul on irooniline, et enne uute regulatsioonide sisse viimist väävel kaitses meid Päikese eest. Ta selgitab paradoksi: "Me tahame keskkonda puhastada, sest õhusaaste on ebatervislik. Aga see sama saaste hoopis jahutab Maad peegeldades päikeseradiatsiooni kosmosesse." Selmet vanade aegade meetodite juurde naasta, tahab Crutzen seekord probleeme vältida "süstides" väävli atmosfääri õigel kõrgusel.

Teadmata tagajärjed
Siiski, hiiglaslike koguste väävli atmosfääri viimise tagajärjed on teadmata. See võib happevihmasid juurde tekitada ning tõsiselt kahjustada osoonikihti - just see mille kaitsmisele professor Crutzen oma elu pühendanud on. Ka ei vähenda tema lahendus atmosfääris üha suurenevat CO2 kogust. Kuid professor usub, et 30 aasta jooksul võin globaalne soojenemine jõuda kriitilisse faasi vajades radikaalseid lahendusi. Ta arvad, et me peaksime tema plaani vähemalt proovima, et me teaks millised riskid võivad meid tulevikus eest oodata. "Ma olen valmis kaotama natuke osoonikihist, kui me suudame välistada suurt temperatuuritõusu, ütleme, üle kahe või kolme kraadi." Kas ka teised teadlased selle lahendusega nõustuvad, pole veel selge.

Uudis BBCst, 16. veebruaril,
http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/6369971.stm

Poliitikud allkirjastasid uue kliimapakti

2007-02-16T23:33:00.000+02:00

Maailma poliitilised liidrid jõudsid Washingtonis toimunud tippkohtumisel kliimamuutustega võitlemise osas kokkuleppele, vahendab BBC. Delegaadid märkisid, et arenevad riigid peavad samuti, nagu rikkad riigid, vähendama kasvuhoonegaaside emissioone. Mitteametlikul kohtumisel nõustuti ka globaalse CO2 emissioonide turu rajamise vajalikkusega. Kokkulepe ei ole siduv, kuid korrespondentide sõnul on see oluline samm teel Kyoto protokolli asendamisele uuega. Kaks päeva kestnud kohtumine tõi kokku seadusandjaid G8 riikidest, Brasiiliast, Hiinast, Indiast, Mehhikost ning Lõuna - Aafrikast. Kohapeal viibinud BBC keskkonnaanalüütiku Roger Harrabin´i sõnul ei oma deklaratsioon küll mingit formaalset kaalu, kuid näitab tõsist muutust globaalse soojenemise suhtes. Kokkutulnud seadusandjad ütlesid, et nad tahavad 2012. aastal aeguvale Kyoto protokollile 2009. aastaks järeltulijat. Ühendriikide senaator Joe Liberman ennustas, et Ühendriikide Kongress võtab hilisemalt järgmise aasta lõpuks uue emissioonideseadusea vastu.

Tänavune jaanuar purustas kõigi aegade soojarekordi

2007-02-16T23:28:00.000+02:00

Tänavune jaanuar oli kogu maailma ilmavaatlusi kokku võttes kõigi aegade kõige soojem, teatas täna USA ilma- ja ookeaniuurimiskeskus NOAA. Eelmine tavapärasest erinev aasta oli 2002, vahendab Helsingin Sanomat Online.Ülemaailmset ilmastikuregistrit on peetud alates 1880. aastast.
Ameerika teadlaste kinnitusel on temperatuurid keskmisest kõrgemale tõusnud just põhjapoolkera piirkondades. Suures osas Ida- Euroopas ja Venemaal oli temperatuur 4,5 kraadi Celsiuse järgi keskmisest kõrgem, Kanadas oli temperatuur kolme kraadi võrra keskmisest kõrgem. Maakoore ja ookeanide temperatuur on kokkuvõtlikult 0,85 kraadi kõrgem kui 1900. aasta jaanuaris keskmiselt. Eelmisel tavapärasest erineval aastal – 2002 – oli vastav temperatuur 0,71 kraadi. Teadlased seletavad temperatuuri tõuse kliima soojenemisega ja El Niño loodusnähtusega. El Niño puhul kogunevad Lõuna-Ameerika looderannikule, Peruu ja Ecuadori lähedale erakordselt ehk viie kraadi võrra tavalisest soojemad veemassid. El Niño paiskab segi kogu Vaikse Ookeani troopika atmosfääri ja toob Lõuna-Ameerikasse võimsad vihmahood, samal ajal kui India ookeani vastaspool kannatab põuda.

Uudis Postimees Online´ist.

Globaalne soojenemine. III video."An Inconvenient Truth" treiler

2007-02-16T22:11:00.000+02:00

Globaalne soojenemine. II video. Valge Maja valed

2007-02-16T21:55:00.000+02:00

Globaalne soojenemine. I video

2007-02-16T21:54:00.000+02:00

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

2007-02-16T19:34:00.000+02:00

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Selle artikliga üritangi sellele probleemile rohkem tähelepanu juhtida.
Mis see on?

Globaalne soojenemine on viimase 50 aasta jooksul täheldatud atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Kuigi globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, on meil piisavalt kaalukaid tõendeid tõestamaks, et inimtegevus on globaalse soojenemise peapõhjustaja (1). Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Siin artiklis keskendume siiski süsihappegaasile, sest teda esineb metaanist rohkem ning erinevalt veeaurust, saab selle emissioone keskkonda edukalt vähendada. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suurem soojenemine, seda suurem veeauru konsentratsioon jne. Inimtekkelised kasvuhoonegaasid vabanevad atmosfääri peamiselt fossiilkütuste põletamise, põllumajanduse ning lageraie tagajärjel.

Need päikesekiired, mis pilvkattest tagasi ei peegeldu, käituvad erinevalt vastavalt selle pinna omadusele, milleni nad jõuavad. Valge jää peegeldab ligi 95% temani jõudvast valgusest, veekogud seevastu omandavad suure osa soojusest, kuid soojenevad aeglaselt võrreldes maapinnaga, mis ka kiiremini jahtub. Ilma ookenideta oleks selline elu, nagu meie seda tunneme, planeedil Maa, võimatu. Ookenid käituvad hiiglaslike temperatuuri regulaatoritena. Kuna ookenid jahtuvad kiiremini, kui maapind, siis hoiavad nad selle soojuse endas, hoides temperatuuride amplituudi elutegevusele normaalsetes piirides. Samas käituvad nad ka jahutajatena, sest nad ei soojene nii kiiresti, kui maapind. Ilma ookenideta varieeruks Maa temperatuurid päeval ning öösel + 100 ning -155 C vahel, teisisõnu - Maa oleks väga sarnane Kuule.
Loe edasi....

Nõuanded.

2007-02-06T20:27:00.000+02:00

Sa tahad aidata globaalset soojenemist peatada aga ei tea kuidas? Siin on lühike nimekiri asjadest, mida igaüks saab teha.

1. Kui ilm võimaldab, siis kasuta auto asemel jalgratast või kõnni hoopis jalgsi. Autod tekitavad ligi ühe viiendiku süsihappegaasiemissioonidest. See mitte ainult ei ole kasulik loodusele, vaid ka sinu tervisele.

2. Kasuta säästupirne, mis ei tarbi nii palju energiat, kui tavalised hõõgniidiga pirnid. Tavalise pirini puhul muudetakse valguseks ligikaudu 10% tarbitud elektrist, 90% muundub soojuseks. Ja muidugi, ära unusta tuld kustutada, kui sa ruumist lahkud.

3. Taaskäitle ning kasuta taaskäideldud tooteid, kui võimalik. Taaskäideldud paberit kasutades ei ole vaja uut metsa maha raiuda. Kui see ei ole võimalik, siis eelista FSC puidust toodetud paberit (FSC puit on maha võetud arvestatud konkreetse metsa vajadusi ning kasvu, ilma loata ei saa seal midagi maha võtta. FSC metsades on lageraie keelatud.)

4. Kui sa oled autoomanik, siis vaata et su auto kummid täis oleks! Täis kummidega kulutab auto vähem kütust ning seega on ka selle emissioonid väiksemad. Lisaks säästad raha! Iga 16 000 km kohta säästad ligi 120 kg süsihappegaasi sattumist atmosfääri ja seda kõigest aeg ajalt rehvirõhku kontrollides!

5. Istuta kohalikke puid. Puud absorbeerivad süsihappegaasi ning puhastavad õhku. Kohalike puude istutamine on tähtis selle tõttu, et kohalik ökosüsteem ei saaks häiritud. Võõrliigid võivad ökosüsteemile halvasti mõjuda.

6. Eelista kohalikku toitu! Hispaania tomat ning Poola õun on transporditud siia kulutades suure hulga kütuseid. Kohaliku toidu söömine on ka tervislikum, sest sinu kehal on seda kergem seedida. Kõige parem on enda aialapikesel ise midagi kasvatada.

7. Ära jäta seadmeid ooterežiimile. Kasuta seadmel olevat "sisse/välja"-funktsiooni ("on/off"). Televiisor, mis on sisse lülitatud päevas 3 tundi (keskmine aeg, mil eurooplased vaatavad televiisorit) ja ülejäänud 21 tundi on ooterežiimil, kasutab umbes 40% energiast ooterežiimil olles.

8. Võta mobiililaadija seinast välja kui sa seda ei kasuta. Isegi kui laadija ei ole telefoniga ühendatud, neelab ta ikkagi elektrienergiat. Hinnangute põhjal läheb 95% energiast raisku, kui akulaadija on kogu aeg seinakontaktis.

Palju häid eestikeelseid ning lihtsaid nõuandeid leiate siit.